CO2 (süsihappegaas e. süsinikdioksiid) hulk meie atmosfääris on jõudnud enneolematule tasemele. 1500 aastat on see püsinud stabiilsena 275 miljondikosa juures. Kui Mauna Loa observatoorium (USA, Havaii) seda 1958. aastal seda mõõtis, oli see 315 miljondikosa. Täna on see 414,7 miljondikosa ja see kasvab. Kliimamuutus on praegu toimumas. Planeedi keskmine temperatuur on viimase sajandi jooksul tõusnud kahe kraadi võtta. Maailma rahvaarv kasvab praeguselt 7,7 miljardilt aastaks 2050 eeldatavalt 9,7 miljardini. Meie ülemaailmsed liidrid käisid hiljuti suure meediakära saatel kliimakonverentsil kuid tundub, et seal jõuti siiski vaid üldsõnaliste lubadusteni.

Electra ökoloogilise jalajälje vähendamine

Aastal 2017 kasvas süsinikdioksiidi heitkogus globaalselt 1,4%. See ei pruugi tunduda suure asjana, kuid kui vaatame seda veidi teises perspektiivis: see on samaväärne 170 miljoni auto lisamisega teedele. Süsiniku sisaldus atmosfääris tõusis 2018. aastal veel 2,1%. Aastal 2019 tõusis CO2 heitkogus veidi aeglasemalt: 0,6%. Kuid saavutas sellegipoolest järjekordse rekordtaseme.

Ja miks peaks CO2 Sind huvitama? Mis sellel kõigel on pistmist elektrijalgrataste või tavaliste jalgratastega? Peatselt jõuame ka selleni.

Aga enne sellest, mida Electra on oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ette võtnud.

Electra jalgrataste tootmiseks kuluva CO2 vähendamine

On loogiline, et jalgrattafirma hoolib keskkonnast. Valmistatakse ju Electras selliseid tooteid nagu elektrirattad ja linnajalgrattad, mis pakuvad lahendust paljudele maailma kõige keerulisematele probleemidele – ummikud, tervis, kliimamuutused. Kuid ka see tootmine jätab endast maha ökoloogilise jalajälje.

Trekis (Electra emaettevõte) ja kõigis selle tütarettevõtetes kaasa arvatud Electras on otsustatud pühenduda sellele, et võtta ette reaalseid meetmeid keskkonnamõju vähendamiseks. Hetkel ei ole veel kindlasti kõiki vastuseid, kuid iga päev õpitakse rohkem selle kohta, mida saaks paremaks muuta. Uuritakse jätkuvalt kõiki võimalusi ning jagades oma edusamme ja teadmisi loodame, et need inspireerivad ja harivad ka teisi. Oluline on mõista, et meie kõik (jah, ka sina armas lugeja) saame tegelikult koos midagi teha, et hakata arutama ühest servast kliimakriisi. Iga suur muutus saab alguse tillukestest asjades ja kui näiteks väikesi asju teevad paljud inimesed siis sellel on juba väga suur mõju.

Aastal 2020 tehti Electras koostööd ettevõttega WAP Consulting, et mõõta kogu ettevõtte heidete mõju ühe aasta jooksul. See aitas mõista, mida tähele panna ja kuhu suunata ressursse, et vähendada tööks ja tootmiseks vajaminevat süsinikdioksiidi. Mõningatest olulisematest punktidest veidi täpsemalt:

·        Lennutranspordi vähendamine

Transport moodustab suurima protsendi ettevõtte süsinikdioksiidi heitkogusest. Ehk siis „jõehobu“ on õhus. Selle probleemi lahendamiseks on võetud eesmärgiks vähendada lennutransporti 75% aastaks 2024. Jalgrataste üle ookeanide toimetamiseks on ainult kaks võimalust: õhutransport ja meretransport. Lennuk on muidugi eksponentsiaalselt kiirem kui laev, AGA selle süsiniku jalajälg on 84 korda suurem. Electras usutakse, et varem kasutatud lennutranspordi maht ei ole jätkusuutlik ja selle nimel tehakse kõvasti tööd, et sõltuvust sellest saatmisviisist drastiliselt vähendada. Selleks tõhustatakse planeerimisprotsessi koostöös tarnijatega ja prognoosides paremini kaupade nõudlust.

·        Taaskasutatavate materjalide suurem kasutamine

Pühendumine alternatiivsete taaskasutatavate materjalide kasutamisele: on need siis ringlusest võetavad või ringlusesse antavad, taastatud või renoveeritud. Uurimis- ja arendusmeeskondadele on antud ülesanne, et pidevalt otsida võimalusi toodete valmistamisel kasutada taaskasutatavaid materjale.

Plastik ookeanist

Rattakorv Electra ookeanist püütud plastikust Plasket Basket co2

The Ocean Conservancy  andmetel satub maailma ookeanidesse igal aastal 8 miljonit tonni plasti. NextWave Plastics on ühing, mille eesmärk on leida lahendusi ookeane vaevavale tohutule plastikogusele. Selle ühingu asutajaliikmena on Trek üheskoos teiste liikmetega loomas esimest ülemaailmset ookeaniäärsete plastide tarneahelate võrgustikku, mis „lukustab“ tõhusalt materjalid oma toodetes ja pakendites ning inspireerib ka teisi nendega ühinema, et olla ka osake ookeanide plastist vabamaks muutmise lahendusest.

Selle üheks toredaks näiteks on Electra Plasket Basket. Sellise rattakorvi valmistamiseks kasutatakse 450 grammi ookeanist püütud plasti. See rattakorv on loodud selleks, et muuta Sinu jaoks lihtsaks kaks asja: vähendada plasti jäätmete teket ookeanides ja mugavalt vedada oma tarvilikke asju: raamatuid, käekotti, võileiba või muud sellist. Rattakorvil on eraldi kronstein, mis samuti valmistatud taaskasutatud materjalidest, see klõpsab hõlpsasti Sinu jalgratta juhtraua külge. Tänu sellele saad Plasket Basketi kiiresti jalgratta külge kinnitada või ära võtta vastavalt vajadusele.

Taaskasutatud alumiinium

taaskasutatud alumiinium

Kogu alumiinium toodetakse boksiidi (AlOx(OH)3–2x) maagist. Taaskasutatud alumiiniumi kasutamine säästab 90-95% rafineeritud boksiidimaagi kasutamiseks kuluvast energiast. Alumiinium on iga jalgratta tootja põhimaterjal. See on soodne ja kerge ning sellest saab vormida erinevaid jalgratta  või elektrilise jalgratta raame, mis on stiilsed ja vastupidavad. See on ka üks Electra tarneahela kulukamaid materjale, mille boksiidi maagist puhastamiseks on vaja tohutult palju energiat. Maagi rafineerimisel eraldub mitmeid mürgiseid jääke, mis nõuavad lisakulusid reostuse ennetamiseks ja leevendamiseks. Varem, enne koroona kriisi on Electra jalgrattad koosnenud 30% ulatuses taaskasutatud alumiiniumist. Kuid nüüd, kui jalgrataste nõudlus on üle maailma tunduvalt ületanud pakkumise on taaskasutatud alumiiniumi koostis langenud kahjuks 15-20 protsendini, osadel mudelitel isegi alla selle. Seega, teen siinkohal üleskutse: ärge kunagi visake ära alumiiniumist purke, teeküünla aluseid jms. Viige need näiteks Kuusakoskisse. Teeküünalde kogumiseks on Kuusakoski korraldanud ka vinge kampaania, mille peaauhinnaks on Eelctra elektrijalgratas! Vaata kampaanias osalemise tingimusi siit: https://www.kuusakoski.com/et/estonia/uudised/2021/kuunlajaht/ ja osale kindlasti! Nii aitad meil kasutada tootmises rohkem taaskasutatud alumiiniumi ja seega vähendada oma järgmise (elektri)jalgratta süsiniku jalajälge. Alumiinium on muide suurepärane materjal selle poolest, et see säilitab oma struktuurse terviklikkuse olenemata sellest, mitu korda seda uuesti ümber töödeldakse ja taaskasutusse võetakse.

Plastjäätmete eemaldamine pakendist

jalgratta transpordi pakend

Kui Sa poest soetad jalgratta siis tõenäoliselt ei oska Sa aimatagi, kui palju pappi ja plastikut kulub ühe jalgratta pakendamiseks, et see tuua üle ookeani tervelt ja kriimustamata. Jalgrataste pakendamine on üsna „räpane“ äri. Jalgrataste saatmine pikkade vahemaade taha tagades nende jõudmise ilma kahjustusteta jalgrattapoodi nõuab palju ettenägelikku planeerimist ja kahjuks ka palju materjalide raiskamist. Selleks, et jalgratas püsiks turvaliselt oma transpordi kastis on vaja palju erinevaid plastosi: mullikile, vahtplast, kaitsmed, kinnituspaelad, kilekotid ja muu prügila materjal. Selle probleemiga Electras juba tegeletakse. Juba on vähendatud ja vähendatakse edaspidi veelgi rohkem plastikust materjalide kasutamist jalgrataste pakendamisel. Aastast 2022 on kasutuses uus 100%  ulatuses taaskasutatav jalgratta pakendamise kast, milles jalgrattad jõuavad jalgrattapoodi.

Numbrites näeb see välja selliselt: 5715 kg plastikust jäätmeid on eemaldatud ainuüksi Electra linnajalgrataste pakenditest. Electra elektriliste jalgrataste pakendist on eemaldatud 29 665 kg plastikut.

Kui sõidad auto asemel umbes 692 kilomeetrit jalgrattaga siis oled säästnud CO2 koguse, mis kulus Sinu jalgratta valmistamiseks.

692 kilomeetri põhimõte

Kui asendad oma sõiduauto sõidud jalgrattaga selleks, et sõita tööle, kooli, poodi, jõusaali või kuhu iganes soovid minna, siis annad ka Sina oma väikese panuse süsinikuvaba elustiili heaks. Teisisõnu, kui oled sõitnud oma jalgrattaga umbes 692 kilomeetrit, võid olla uhke – oled oma jalgratta süsinikdioksiidi kulu hüvitanud. Kui jalgratas oskaks rääkida siis ütleks ta Sulle: „Hei, aitäh Sulle, et andsid oma panuse meie planeedi heaks!“

692 kilomeetri matemaatika

jalgratta tootmise co2

Electra ühe linnajalgratta tootmine tekitab keskmiselt 174 kg süsinikdioksiidi. Üks liiter bensiini eraldab 2,348 kg süsinikdioksiidi. Keskmine sõiduk läbib 1 liitri bensiiniga umbes 9,35 kilomeetrit. 174×9,35:2,348=692,89

692 kilomeetri põhimõte on juhis, mis põhineb Electra populaarseimate 2019. aasta mudelite hinnangulisel keskmisel. Tasub meeles pidada, et iga mudeli kompenseerimiseks kuluv konkreetne läbisõit on muidugi pisut erinev.

Vaatame elektrijalgrataste CO2 jalajälge selle kasutamisest lähtuvalt:
Elektriratta CO2 jalajälg sõltub põhiliselt selle tegelikust kasutamisest, see tähendab: mida rohkem kilomeetreid elektrirattaga sõidetakse, seda väiksemaks jääb keskmine CO2 jalajälg ühe kilomeetri kohta, kuna peamine energiakulu esineb tootmisel, mitte sõitmisel.

Koos TÜV Rheinland Energy GmbH-ga on testitud ja hinnatud Bosch mootoriga elektriratta tootmise CO2 jalajälge vastavalt välja töötatud standardile ISO 14067. Umbes 75% assisteeriva mootoriga elektriratta CO2 jalajäljest läheb tootmisele, 15% tegelikule kasutamisele, ülejäänu transpordile, pakendile ja taaskasutusele.

Bosch mootoriga elektrijalgratta kasutamine kogu tema eluea jooksul: elektrijalgratta CO2 jalajälg on umbes 14 g ühe kilomeetri kohta. Ainult puhast rattasõitu ning seega elektrikasutuse põhjustatud emissioone vaadates on keskmiseks CO2 väärtuseks 2-5 grammi ühe kilomeetri kohta (sõltub kasutatud elektri tootjast ja millest elekter on toodetud). Sellega võrrelduna on auto CO2 jalajälg umbes 150 grammi CO2 / kilomeetri kohta ja lähiliinide ühistransport 60 kuni 80 g/ kilomeetri kohta CO2 (ühe inimese kohta).

Jätkusuutlikkuse tee on JALGRATTATEE

Jalgrattad on maailma kõige tõhusamad transpordivahendid. Jalgrataste potentsiaal aidata planeeti on kahtlemata suur, aga jalgrataste kasutamine transpordiks ei olegi nii lihtne. Tuleb tegeleda selliste küsimustega nagu näiteks: „Kuidas ma peaksin jõudma punktist A punkti B kui ka meie armas Tallinn on mõeldud eelkõige autode jaoks?“ Inimesed ilmselt ei hakka massiliselt jalgratast autode asemel enne kasutama, kui jalgrattasõit ei ole tehtud ohutuks ja mugavaks. Seega tuleks kindlasti jätkuvalt investeerida jalgrattateedesse.

Faktid Ameerika Ühendriikidest (Electra on USA ettevõte):

28 % USA CO2 heitkogustest tuleb transpordisektorist.
See teeb kokku 2061 miljonit tonni CO2-te!
Sellest 2061 miljonist tonnist CO2-st 45,1 % pärineb reisijate vedamisest autodega.
Ja 59,4 % sellistest reisidest on alla kuue miili ehk 9,65 kilomeetrit.
Andmed on võetud USA Transpordiametist.

Euroopas tuleb 30% CO2 heitkogusest transpordist. Ja Euroopas jäävad inimeste keskmised sõidud autodega (tööle, poodi jms) samuti alla 10 kilomeetri ja .

10 kilomeetrit ei ole ju mõeldamatu vahemaa jalgrattaga sõitmiseks. Eriti kui istud mugava jalgratta või elektrijalgratta seljas ja kujutame ette, et jalgrattateed oleks kõikjal suurepärased. Suureks eeskujuks on selles Amsterdam, mis on tuntud oma jalgratta infrastruktuuri poolest. Seal on jalgrataste transpordi osakaal sama distantsi sõitude korral 40%! Kopenhaageni jahedamas kliimas on jalgrattasõitude osakaal 24%. Meil Eestis on küll palju külmem kui Taanis, aga siiski jääme selles osas kahjuks alla näiteks soomlastele, kus veelgi külmem ja lund rohkem.

Fakt on ka see, et jalgrattad võivad muuta maailma, asendades keskkonda reostavaid transpordiviise. Jällegi jõuame selleni, et jalgrattad saaksid kasutada kogu oma potentsiaali kliimamuutuste vastu võitlemisel, peab olema parem jalgrattatee infrastruktuur. Juba praegu on näha, et kui ehitatakse suurepäraseid jalgrattateid siis neid hakatakse ka reaalselt kasutama.

Küll oleks tore, kui jalgrattad asendaksid täielikult autosid, kuid see ei ole paljude jaoks realistlik, eriti nende puhul, kes sõidavad näiteks maalt linna tööle. Kuid just vahemaa, mis jääb alla 10 kilomeetri võiks olla selline mõnus jalgrattaga sõitmise distants. Selline vahemaa on (rattatee olemasolul) kerge vaevaga sõidetav ja linnas ummikute korral suudad sellel distantsil jalgrattal isegi autoga sammu pidada. Seega ka Sinu väikene panus ja eeskuju on oluline.

Arvuta, milline on Sinu ökoloogiline jalajälg ja mõtiskle, mida saaksid teha selle vähendamiseks https://jalajalg.positium.ee/.

Vihje: näiteks võta algatuseks eesmärk sõita väiksemaid vahemaid aeg-ajalt auto asemel elektrilise või tavalise jalgrattaga. See on kasulik nii Sinu kui meie maakera tervisele! 🙂